Kõnetehnoloogia on tehnoloogia valdkonnas uus kuum teema, mis on meie igapäevaelu muutnud kiiremaks ja ka automatiseeritumaks. Kõnetehnoloogia alla kuuluvad nii kõnesüntees, kõnetuvastus kui ka häälkäsklused. Mis on häälabiline ja kuidas ta täpselt töötab?
Häälabilised ehk häälassistendid või virtuaalassistendid on masinõppel põhinevad tarkvaralahendused, mida on õpetatud mõistma inimkeelt ning need täidavad ülesandeid kirjaliku või suulise sisendi põhjal. Häälabilised reageerivad nii kirjalikele kui ka suulistele käskudele ja saavad seega täita erilisemaid ülesandeid, sealhulgas vastata küsimustele, helistada ja saata sõnumeid, mängida lemmikmuusikat, seadistada äratusi, luua ülesannete nimekirju ja palju muud. Täna on häälabilisega suhtlemine tehtud väga lihtsaks ja mugavaks, pannes meid unustama, et see tehnoloogia on tegelikult alles lapsekingades. Kõige rohkem puutume me kokku häälassistentidega nutikõlarites, -kellades, -telefonides ja tahvelarvutites.
Möödunud kümnend on olnud kõnetehnoloogia arengu vallas revolutsiooniline – 2011. aasta oktoobris võeti Apple iPhone S4 funktsioonina kasutusele mobiilne häälassistent Siri, mis andis esmakordselt kasutajatele ainulaadse võimaluse edastada oma telefonidele häälkäsklusi ja küsimusi. Kümme aastat hiljem on häälabilised teinud fenomenaalse hüppe, olles kohal paljudes erinevates eluvaldkondades. Siinkohal ennustavad teadlased ka seda, et 2023. aastaks kolmekordistub häälassistente kasutavate seadmete arv hämmastava 8 miljardini. See teeb ühe seadme pea iga planeedi Maa elaniku kohta.
Nutikad koduseadmed levivad iga aastaga üha laiemalt, mistõttu võib kindlalt väita, et häälassistendid hakkavad meie ellu üha enam sekkuma. Häälassistendid võivad olla võimelised pidama inimesele sarnast, täiesti loomulikku vestlust, mille kallal Google juba praegu töötab, ent mille kallal nähakse vaeva ka siinsamas Eestis.
Meie oma Siiri
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga on läbi viimas mittetulunduslikku kampaaniat “Anneta kõnet”, mille eesmärk on koguda spontaanset eestikeelset kõnet eesti kõnetehnoloogia lahenduste – kõnetuvastus ja häälkäsklused – edasiarendamiseks. Kogutud kõneandmeid saavad oma töös kasutada nii Eesti teadusasutused kui ka era- ja avaliku sektori organisatsioonid olemasolevate teenuste parandamiseks või uute loomiseks.
Riigi andmete juhi Ott Velsbergi sõnul kasutatakse kõnetuvastuse lahendusi Eestis näiteks ERRi telesaadete automaatseks subtitreerimiseks, Põhja-Tallinna Regionaalhaigla radioloogia osakonnas uuringuaruannete koostamiseks, Riigikogus ja kohtutes istungite stenografeerimiseks. Kõnetuvastus on eriti oluliseks tehnoloogiaks ligipääsetavuse parandamisel ja abivahendina vaegkuuljatel. „Projekti tulemitest saab laiemat kasu kogu Eesti ühiskond, kuna kõnetehnoloogia lahenduste arendamise läbi muutub riigi- ja erasektoriga suhtlemine kui ka teenuste kasutamine inimeste jaoks lihtsamaks ning kiiremaks,“ selgitab Velsberg.
“Anneta kõnet” projekti käigus on kõigil täisealistel eesti keelt kõnelevatel inimestel võimalus annetada oma kõnet ja panustada seeläbi eesti keele säilimisse ning kõnetehnoloogia kiiremate lahenduste jõudmiseni meie igapäevaellu. Oma kõnet on oodatud annetama nii eesti keelt emakeelena, eesti keelt võõrkeelena kui ka erinevaid eesti murdekeeli kõnelevad inimesed. Kõne annetamine on lihtne – mine veebilehele www.annetakonet.ee ja alusta annetamisega.